Mäng on lapse eluviis, õppimise viis ja loominguline protsess. Selles avaldub lapse vaba, spontaanne loomus, mõtlemine ja kujutlusvõime. Kuid mitte kõik mänguasjad ei innusta lapsi uurima, looma ja probleeme lahendama – mõned hoopis takistavad ja piiravad lapse kujutlusvõimet. Kuidas siis valida mänguasju, mis ei sega, vaid toetavad ja arendavad last?

Milline on lapsele ideaalne mänguasi? Millele mänguasjade valimisel tähelepanu pöörata?

Ohutus on mänguasjade puhul kõige olulisem nõue. Need peavad olema mängimiseks ohutud ja vastama ohutusstandarditele.

Kvaliteet ja vastupidavus – et mänguasjad kestaksid kauem ja neid saaks põlvest põlve edasi anda, on oluline jälgida, millest mänguasi on valmistatud, kuidas detailid on töödeldud ja kas esineb defekte.

Funktsionaalsus – mida rohkem funktsioone mänguasi täita suudab, seda kauem see lapse tähelepanu köidab ja uusi oskusi arendab.

Mitmekülgsus – enne ostmist mõelge, kas mänguasja saab kasutada eri mängudes, kas see jääb huvitavaks ka lapse kasvades ja kas sellega saavad mängida eri vanuses lapsed.

Mis on avatud tüüpi mänguasjad? Millised on nende eelised?

Avatud tüüpi mänguasjadel pole kindlat suunda ega otsest eesmärki – neid saab igas mängus kasutada mitmel moel. Laps valib ise, millist rolli tema mänguasi täidab, ja sellega mängimiseks pole valet viisi. Avatud tüüpi mänguasjad kasvavad koos lapsega ning nendega saavad mängida eri vanuses lapsed. Neid nimetatakse sageli ka igavesteks mänguasjadeks.

Miks on lastele oluline mängida avatud tüüpi mänguasjadega?

Avatud tüüpi mänguasjad arendavad:

• peen- ja jämemotoorikat;
• tähelepanu koondamist;
• sotsiaalseid oskusi;
• probleemide lahendamist;
• loovat mõtlemist;
• kujutlusvõimet;
• uurimist.

Just need võimed aitavad lastel kiiresti ja tõhusalt lahendada igapäevaseid, olmelisi ja emotsionaalseid probleeme ning leida oma koht selles maailmas.

Kuidas avatud tüüpi mänguasjad välja näevad?

Avatud tüüpi mänguasjad ei vaja patareisid ega tekita pealetükkivaid helisid või tulesid, seega ei piira need kujutlusvõimet ega põhjusta last väsitavat ülestimulatsiooni.

Siin on mõned avatud tüüpi mänguasjade näited:

Mida teha, kui laps ei taha selliste mänguasjadega mängida?

Kui lapse mänguharjumused on juba välja kujunenud, ei pruugi ta alguses tahta ega osata avatud tüüpi mänguasjadega mängida. Loovuse ja kujutlusvõime vallandamiseks vajab ta täiskasvanu abi – julgustust, kutset koos mängida ja põnevate lugude väljamõtlemist.

Mõelda tasub ka mänguasjade hoiustamisele ja kättesaadavusele. Kui lapsel on raske soovitud mänguasju kätte saada või need on teistega koos kasti visatud, võib laps mängimisest loobuda. Mänguasjad peaksid toas olema lapsele ulatuval kõrgusel – silmade kõrgusel. Lapsed naudivad mänguasju ja mänge ning saavad neist suurima kasu, kui hoiukoht on korras ja mänguasjad läbimõeldult paigutatud.

Mida teha, kui kodus on palju mänguasju ja soovite harjumusi muuta?

Vahel kujutame lapse tuba ja tema mänguasju ette ühtmoodi, kuid tegelikkus on teistsugune, sest sünnipäevadel, suurtel pühadel ja muudel puhkudel saame kingiks palju plastmänguasju. Kui toa välimus teid häirib, laps on segaduses või ütleb, et tal pole millegagi mängida, ei tea, mida teha, ja tal on raske mänguasjade rohkusega toime tulla – on aeg muutusteks. Liiga suur mänguasjade hulk võib last väsitada, eemaldada teda suhtlemisest ning pidurdada loovuse ja kujutlusvõime arengut.

Kõigepealt tasub olemasolevad mänguasjad üle vaadata, need sorteerida ja otsustada, kellele need edasi annate või kingite. Oluline on teha seda järk-järgult ja koos lapsega, kaasata teda protsessi ja näidata, et tema arvamus on tähtis. Samuti leppige kingitustes kokku sugulastega – ärge kartke anda soovinimekirja, soovitusi või kutsuda neid rahaliselt osalema suurema, kuid kvaliteetse ja vastupidava avatud tüüpi mänguasja ostmisel. See on kasulik kõigile: sugulased kingivad hea meelega ja meie ei koorma lapse ruumi tarbetute mänguasjahunnikutega.

Kingime lastele oma tähelepanu ja aega, mitte mänguasjamägesid. Ärgem unustagem, et vähem on rohkem.

„Žaislų miškas“ saadik, haridusteadlane Indrė Neimantė
Klaipėda Riikliku Kolledži lektor