Lapse joonistus mõne kõvera joonega võib täiskasvanule tunduda väga lihtne. Ent lapse jaoks on isegi esimene kriidi jäetud jälg paberil avastus: „Ma liigutasin kätt ja midagi tekkis.“ Hiljem muutuvad kritseldused ringideks, inimesteks, majadeks, loomadeks ja lõpuks üha keerukamateks lugudeks.

Seetõttu on joonistamine lastele palju enamat kui lihtsalt lõbus loovtegevus. Joonistades töötavad korraga käsi, silmad, tähelepanu ja kujutlusvõime. Laps õpib liigutusi kontrollima, nähtut käe tegevusega sobitama, tegevusi planeerima ja oma mõtteid piltide kaudu edasi andma. Uuringud näitavad ka seost peen- ja visuaal-motoorse koordinatsiooni ning teiste varase õppimise oskuste vahel, ning joonistamise areng on tihedalt seotud üleminekuga esimeste graafiliste sümbolite ja kirjutamise juurde.

Oluline on vaid mõista, et eri vanuses on joonistamise eesmärk erinev. Üheaastane ei pea oskama päikest joonistada, neljaaastane ideaalset inimest ning kuueaastane ei pea tingimata värvima kontuuridest välja minemata. Palju olulisem on pakkuda sobivaid vahendeid ja lasta lapsel uurida.

1–2 aastat: esimesed kritseldused – suur avastus

Umbes üheaastaselt võib laps hakata huvi tundma selle vastu, et kriit, värvid või muu joonistusvahend jätab jälje. Selles vanuses pole tulemus üldse oluline. Laps õpib eelkõige liigutust ja selle tagajärge.

Joonistused algavad tavaliselt laiade käeliigutuste, kriipsude ja kritseldustega. Joonistades treenib pisike käe kontrolli, silma-käe koordinatsiooni, õpib joonistusvahendit haarama ning survet ja liikumissuunda muutma. See on üks paljudest igapäevastest viisidest arendada oskusi, mida hiljem vajatakse üha täpsemate käeliigutuste jaoks.

Seetõttu tasub esimesteks loovtegevusteks valida mitte peenikesi pliiatseid, vaid väikeses käes kergesti hoitavaid vahendeid.

„Žaislų miškas“ poes sobivad selleks eriti hästi Crea Lign esimesed ergonoomilised kriidid. Need on loodud lastele alates 12. elukuust, neid on lihtne haarata ning kätele ja riietele jäänud vahavärv tuleb veega maha.

Teine väga huvitav tegevus selles vanuses on maalimine. Crea Lign „Esimesed värvid“ on mõeldud lastele alates 12. elukuust ning neid saab kasutada mitte ainult pintsliga, vaid ka lihtsalt sõrmede või terve peopesaga. Nii muutub joonistamine ka sensoorseks tegevuseks: laps tunneb värvi tekstuuri, jälgib värve ja näeb, kuidas tema liigutus valget lehte muudab.

Nende juurde sobivatel Crea Lign esimestel pintslitel on ergonoomilised käepidemed ja neli eri kujuga pintslit. Ka neid soovitatakse alates 12. elukuust.

Selles vanuses on kõige parem anda lapsele suur paberileht, et ta ei peaks väikesele pinnale sihtima. Ja mis kõige tähtsam – ärge parandage. Kritseldus ei ole „halb joonistus“. See on just selline joonistus, mida selles arenguetapis vaja on.

2–4 aastat: kritseldused hakkavad midagi tähendama

Kasvades valitseb laps kätt üha paremini. Kaootilised liigutused muutuvad järk-järgult teadlikumaks: tekivad horisontaalsed ja vertikaalsed jooned, ringid, mitmesugused kujundid.

Veel huvitavam on see, et laps hakkab joonistustele tähendust andma.

Täiskasvanu näeb lehel ehk vaid ringi ja kolme joont, kuid laps ütleb kindlalt: „Siin sõidab ema poodi.“

Sel hetkel muutub joonistamine mitte ainult motoorseks, vaid ka keeleliseks ja loovaks tegevuseks. Laps loob lugusid, meenutab kogemusi, räägib inimestest ja maailmast. Uuringute ülevaadetes kirjeldatakse laste joonistusi ka ühe vahendina, mille kaudu eelkooliealised lapsed väljendavad mõtteid, loovust ja emotsioone.

Seega tasub küsimuse „Mis see on?“ asemel vahel küsida:

„Räägi, mis sinu joonistusel toimub.“

Vastus võib olla palju huvitavam kui pilt ise.

Umbes kolmeaastaselt võib proovida Crea Lign sõrmevärve „Värvilised loomad“. Komplektis joonistab laps sõrmedega ettevalmistatud kaartidele ning valmis töö saab asetada väikesele molbertile. Vahendit soovitatakse alates 3. eluaastast.

Oluline on vahetada ka loovvahendeid endid: kriidi asemel pintsel, pintsli asemel sõrmed, proovida templeid või eri suurusega paberilehti. Erinevad liigutused annavad käele uue kogemuse.

4–6 aastat: joonistusele ilmuvad detailid ja lood

Eelkoolieas muutub joonistamine sageli palju keerukamaks. Inimestel on juba silmad, suu, käed ja jalad, majal aknad ja uks ning selle kõrvale võib ilmuda puu, päike, auto või pere koer.

Laps hakkab mitte ainult spontaanselt jooni tõmbama, vaid ka planeerima, mida ta joonistada tahab.

Selles vanuses areneb eriti aktiivselt visuaal-motoorne koordinatsioon – oskus sobitada nähtut täpse käeliigutusega. Joonistamine, kujundite kopeerimine ja teised peenmotoorika tegevused on tihedalt seotud oskustega, mida vajatakse kirjutama õppimisel.

See ei tähenda aga, et neljaaastane tuleb tähesteharjutuste taha istutada. Vastupidi – vaba joonistamine võib olla loomulik osa kooliks valmistumisest.

Selles vanuses võib pakkuda juba vahendeid, mis annavad erinevaid efekte. Näiteks Crea Lign guaššpliiatsid võimaldavad joonistada sarnaselt kriitidega, kuid katavad paberi ühtlasemalt ja loovad guaššiefekti.

Veel üks huvitav suund on värvikatsed. KREUL MUCKI „Play Me“ – loome värve imeliselt vee ja viltpliiatsitega on mõeldud lastele alates 4. eluaastast. Laps joonistab akvarellviltpliiatsitega ning seejärel valab värvidele vett ja jälgib, kuidas need segunevad ja muutuvad. See on korraga joonistamine, värvide tundmaõppimine ja väike loovkatse.

KREUL MUCKI sarjas leidub „Žaislų miškas“ poes ka sõrmevärvitegevusi, kus lapsed saavad mitte ainult joonistada, vaid ka loendada, värve segada või loomade tekstuure luua. Need komplektid võimaldavad ühendada joonistamise mängulise õppimisega.

6-aastased ja vanemad: joonistusest loovprojektini

Kooliealised lapsed suudavad juba kauem tähelepanu hoida, joonistust hoolikamalt planeerida ja keerukamaid tehnikaid proovida.

Selles vanuses ei tasuks joonistamist muuta pelgalt „õige“ joonistamise õppimiseks. Lapsele on endiselt väga oluline võimalus katsetada, luua omal moel ning valida eri pindu ja tehnikaid.

Paber ei ole ju ainus koht, kuhu saab joonistada.

Näiteks KREUL „Window Color“ võimaldab luua värvilisi kaunistusi akendele, peeglitele ja teistele siledatele pindadele. Laps loob kõigepealt kontuuri, seejärel täidab selle värvidega, ootab, kuni töö kuivab, ja lõpuks kannab kaunistuse valitud pinnale. See ei ole enam lihtsalt hetkeline joonistamine – siin tekivad planeerimine, mitu loometappi ja lõpptulemus, mida saab kasutada toa kaunistamiseks.

Soojal aastaajal võib paberilehe aga üldse koju jätta. KREUL STREETY Sidewalk Paint on mõeldud joonistamiseks asfaldile ja sobivatele sillutiskividele. Erksaid kriidivärve kantakse peale pintsli või rulliga ning hiljem pestakse veega maha. Suur joonistuspind soodustab mitte ainult sõrmede peenliigutusi, vaid ka laiemaid käe- ja kogu keha liigutusi – laps võib luua hiiglaslikke vikerkaari, labürinte, linnasid või mänguradu.

Vanematele lastele meeldib ka looming, mida saab teistele näidata. KREUL Tattoo Pen pliiatsid kosmeetilise veepõhise tindiga võimaldavad luua ajutisi kaunistusi nahale. Painduv pintslikujuline ots sobib peenemateks joonteks ja täpsemaks joonistamiseks ning kaasasolevad šabloonid aitavad alustada neil, kes ei julge veel täiesti vabalt luua.

Miks ei peaks last liiga vara „ilusasti joonistama“ õpetama?

Täiskasvanud hakkavad vahel alateadlikult joonistust tulemuse järgi hindama:

„Päike peab olema kollane.“

„Inimesel on käsi puudu.“

„Ära mine joonest välja.“

Kuid lapse jaoks on palju olulisem loomeprotsess ise.

Joonistamine on üks tegevusi, kus ei ole ühte õiget vastust. Roheline taevas, lilla kass või viieteistkümne jalaga inimene võib olla suurepärane lapse kujutlusvõime harjutus.

Isegi täiskasvanu abi ei pea tähendama lapse eest joonistamist. 2024. aastal avaldatud uuringus 3–7-aastaste lastega seostati paremaid joonistamisoskusi nn „scaffolding’uga“ ehk toestamisega – kui täiskasvanu annab lapsele just nii palju abi ja vihjeid, kui vaja, kuid laseb tal ülesande ise täita.

Seega on „anna, ma joonistan sulle“ asemel parem näidata võimalust ja anda vahend lapsele tagasi.

Aga kui laps ütleb: „Ma ei oska joonistada“?

Seda juhtub eriti sageli lapse kasvades. Pisike joonistab julgelt kolm kriipsu ja teatab, et see on draakon. Vanem laps hakkab juba oma joonistust võrdlema sõprade tööde või nähtud piltidega ja otsustab vahel, et tal „ei tule välja“.

Sellisel juhul tasub eesmärki muuta.

Mitte „joonista ilus koer“, vaid „mõtleme välja maailma kõige veidrama looma“.

Mitte „värvi korralikult“, vaid „kui palju eri toone suudame luua?“

Mitte „joonista lehele“, vaid „täna joonistame aknale või õues asfaldile“.

Siin tulevad kasuks erinevad loovvahendid – Crea Lign ergonoomilised kriidid ja sõrmevärvid pisikestele, guaššpliiatsid ja maagilised markerid eelkooliealistele, KREUL MUCKI värvikatsed, Window Color kaunistused või STREETY joonistused õues vanematele lastele.

Kui vahend muutub, saab joonistamisest taas avastus, mitte ülesanne.

Joonistamine – lihtne tegevus, mille väärtus kasvab koos lapsega

Üheaastasele võib joonistamine olla esimene avastus, et tema käeliigutus jätab jälje. Kolmeaastase joonistus võib juba lugu jutustada. Viieaastane õpib kätt täpsemalt juhtima ja looma üha rohkem detaile ning kooliealine laps võib joonistamisest teha keeruka loovprojekti.

Seetõttu ei pea kodus olema hiiglaslikku kunstitarvete kappi. Palju olulisem on, et lapsel oleks võimalus regulaarselt luua ja et valitud joonistusvahendid vastaksid tema vanusele ja võimetele.

Vahel piisab mõnest kriidist ja valgest lehest. Teinekord sõrmevärvidest. Aga vahel võib lõuendiks saada aken või terve õu.

Kõige tähtsam on jätta lapsele ruumi oma ideid proovida.

Sest iga kritseldus võib olla väike samm parema käekontrolli, tugevama kujutlusvõime, keskendumisvõime ja julguse poole öelda:

„Vaata, mida ma lõin!“